Paljud vaimse tervise häiretega inimesed on kogenud teiste poolt negatiivseid reaktsioone oma probleemile. Neid võib tabada hukkamõist või koguni alandav suhtumine kaaskondsetelt, kes leiavad, et vaimse häirega inimene on ise oma probleemides süüdi ning et sümptomitest üle saamine seisab vaid tahtmise ja “enda kokkuvõtmise” taga. Sellised valusad kogemused on seotud stigma ehk häbimärgiga, mis meie ühiskonnas vaimse tervise häireid sageli saadab.
Selle stigma tõttu tunnevad paljud inimesed tarbetult häbi millegi üle, mis on nende kontrolli alt väljas ja, mis kõige hullem, ei pöördu sageli õigeaegselt vajalikku abi saama. Stigma on vastuvõetamatu lisakoorem niigi suurte raskustega heitlevate inimeste jaoks. See ei lahenda ühtegi probleemi, vaid loob neid juurde nii üksikisikutele kui ühiskonnale tervikuna. Viimaste aastate jooksul on vaimsete häirete häbimärgistamine õnneks vähenenud ning on ülimalt oluline jätkata võitlust stigmaga. Siin on mõned viisid, kuidas seda teha.
  • Räägi vaimsest tervisest avameelselt ning hari ennast ja teisi. Mida ausamalt ühiskonnas mingist teemast räägitakse ning mida rohkem on inimestel selle kohta infot, seda vähem on ruumi väärarvamustele, mis aitavad häbimärki alal hoida. Just teadmatus on see, mis tekitab hirmu ja seeläbi tõrjumist või häbistamist.
  • Näita üles kaastunnet vaimsete häiretega inimeste vastu. Vaimne häire võib olla väga raske koorem kanda. Nii paljud vaimse häirega inimesed ja nende pereliikmed näitavad igapäevaselt üles uskumatult suurt vaprust ja tugevust, et selle koormaga toime tulla. Saad neid palju aidata ainuüksi sooja ja toetava suhtumisega.
  • Teadvusta endale, missuguseid sõnu sa kasutad. Väldi häirete või sümptomite nimetuste kasutamist negatiivsete omadussõnadena (“Ta on skiso,” ei ole ilmselt täpne seletus sinu tuttava närvilisele käitumisele ning pole raske mõista, kuidas see vaimsete häiretega seotud häbimärki alal aitab hoida). Kui märkad kedagi seda tegemas, juhi leebelt tema tähelepanu taolise sõnakasutuse negatiivsetele tagajärgedele. Samuti püüa vältida selgelt negatiivse alatooniga sõnade kasutamist vaimse tervise probleemide kirjeldamiseks.
  • Julgusta sarnasuste nägemist vaimse ja füüsilise tervise probleemide vahel. Vaimse tervise häireid ei peaks võtma vähem tõsiselt ega suhtuma nendesse väiksema kaastunde ja taktitundega kui füüsilistesse haigustesse. Depressioonist või aktiivsus- tähelepanuhäirest on sama võimatu ainuüksi tahtmise ja “kokkuvõtmise” abil üle saada kui kopsupõletikust või diabeedist.
  • Ära karda rääkida avameelselt sellest, kui oled enda vaimse tervise probleemide tõttu abi otsinud. Võid sellega paljudele olla suurepäraseks eeskujuks ning neid rohkem aidata, kui arvatagi oskad.
  • Väldi iseenda stigmatiseerimist. Vaimsete häiretega inimesed võtavad sageli ka ise omaks arusaama, et nende seisund on häbiväärne või takistab elamist. Kui sul on vaimse tervise probleeme, on kõige mõistlikum otsida abi ja järgida spetsialistide soovitusi, vaevamata ennast süü- või häbitundega. Vaimne häire võib olla üks osa sinust ja su elukogemusest, aga see ei defineeri seda, kes sa oled.

Refereeritud kirjandus: