Tegevusterapeut soovitab: meisterdame koos murupea (ehk Peetsu)
Tegevusterapeut Jaanika Ennok
Tegevusterapeudina soovin teraapias pakkuda lastele ja noortele – aga miks mitte ka täiskasvanutele – tegevusi, mis on seotud hooaja või mõne tähtpäeva ja pühaga.
Enne kevade saabumist, kui päike paistab juba kõrgemalt ja annab märku, et varsti on kevad käes, aga loodus on veel pigem värvitu ja ootel, tekib sageli küsimus: mida koos teha?
Üks tore ja lihtne ettevõtmine on murupea ehk Peetsu valmistamine (kindlasti on sellel veel erinevaid nimetusi). See on tegevus, mis toob kevade justkui natuke lähemale – ja kui teha seda enne lihavõtteid, saab sellest ka vahva pühademuru.
Miks on murupea meisterdamine väärtuslik?
Kui lastele näidata pilte sellest, mida tegema hakkame, siis sageli meenub neile, et nad on seda juba kunagi teinud. Mõni laps tunneb rõõmu sellest, et saab millegi eest hoolitseda – kasta ja oodata muru kasvamist. Teine rõõmustab, et saab meenutada, kuidas see käib. Ja mõni laps on elevil hoopis sellepärast, et tema kass saab varsti värsket muru näksida.
Igatahes on murupea meisterdamisel päris mitmeid terapeutilisi koostisosi:
koostöö ja ühine tegutsemine,
tegevuse alustamine ja lõpuni viimine,
kannatlikkus ja ootamine,
vastutuse võtmine (kastmine!),
erinevate materjalide katsumine ja tunnetamine,
käte määrdumine ja sellega toimetulek.
Ja kui muru juba kasvab, siis ei tohi unustada kastmist – muidu ei juhtu midagi. Kui aga kasvab liiga hoogsalt, saab muru ka kääridega lõigata (kui kassi pole).
Mida on vaja murupea tegemiseks?
Murupea ehk Peetsu valmistamiseks läheb vaja:
naiste õhukest sokki või põlvikut (teraapias kasutame lastega uut sokki, kodus võib vabalt ka kasutatud soki võtta)
mulda (võib segada saepuruga, aga saab ka täiesti tavalise mullaga)
muruseemet
nööri
kleebitavaid silmi (kui neid pole, sobivad hästi ka nööbid)
Kuidas Peetsu valmis teha?
Terapeut või lapsevanem hoiab suka lahti, et laps saaks sinna sisse mulda tõsta (kas väikese kühvli või supilusikaga).
Alustuseks pane suka sisse umbes kolm lusikatäit mulda.
Lisa muruseemned.
Sega seemned kätega läbi mulla (läbi suka).
Lisa mulda juurde – siin saab laps ise otsustada, kui suure murupea ta teha tahab.
Seejärel sõlmime suka kinni ja hakkame looma nägu.
Valime koos, kuhu tulevad nina ja kõrvad. Kui seemneid on mõnes kohas liiga palju (näiteks seal, kuhu peaks tulema nina), saab neid kätega suka sees ümber liigutada – et muru ei hakkaks ninast kasvama.
Võta keset nägu paras kogus mulda ja vormi sellest nina.
Kui laps hoiab, saab täiskasvanu nina nööriga kinni siduda.
Sama tee ka kõrvadega.
Laps saab hiljem lõigata üleliigsed nööriotsad ära (ettevaatlikult, et sokk katki ei läheks). Samuti võib ära lõigata liigse suka.
Kuidas muru kasvama panna?
Kui jätta murupea alla piisavalt sukka, saab selle asetada purgi või vaasi peale, mis on täidetud veega. Sukk imeb vett ja hoiab mulla niiskena – nii hakkab muruseeme idanema. Esimestel päevadel tasub kindlasti jälgida, et vett oleks piisavalt.
Iga Peetsu isemoodi
Igal lapsel tuleb täiesti omanäoline murupea. Rõõmu sellest tegevusest jagub nii lapsele, noorele kui ka täiskasvanule.
Ja võib juhtuda, et lisaks kevade ootamisele saab keegi endale ka uue “lemmiku” aknalauale – või kassile värske snäki.
Head katsetamist! 🌱
24.03.2026
Jaanika Ennok
Tegevusterapeut
Sotsiaaltöötaja
Juhtumikorraldaja
