Rohkem kui lihtsalt kokkamine: kuidas ühine toiduvalmistamine toetab noorte enesekindlust ja kuuluvustunnet
Sel kevadel toimus Papaveris midagi, mis oli enamat kui lihtsalt toiduvalmistamine. Tegevusterapeudid Triinu Ootsing ja Relika Tiik-Koppa kutsusid noored kord kuus kokku kokkamisgruppi, kus valmisid nii maitsvad toidud kui ka päris tähenduslikud kogemused.
Idee sünd
Mõte tekkis eelmisel sügisel, kui avanes võimalus kasutada Ehitajate tee 140 Larseni SUME majas asuvat kaasaegset ühiskööki. Triinu tundis kohe, et seal võiks peituda midagi praktilist ja samas sisukat, ning jagas ideed Relikaga. Mõlemale tundus, et selline ettevõtmine võiks noortele pakkuda palju enamat kui lihtsalt köögioskusi.
Tegevusteraapia üks põhimõtteid on, et inimesed õpivad ja arenevad läbi tegutsemise, mitte ainult rääkimise. Selles mõttes sobib kokkamine sellesse töösse väga hästi, sest on praktiline, käegakatsutav ja lõpptulemusena ka maitsev.
„Tegevusteraapia üks keskseid eesmärke on toetada igapäevaelu oskusi. Sööme me ju kõik ning toiduvalmistamine on noortele väga praktiline ja eluks vajalik oskus,“ selgitab Relika.
Pilt SUME köögis valminud toitudest. Ühine toidu valmistamine pakub võimalust kohtuda, suhelda ja luua turvalises keskkonnas uusi kontakte.
Pilt on AI abil töödeldud, et kaitsta osalejate privaatsust ja identiteeti.
Koos tegemise jõud
Kokkamisgrupp ei olnud mõeldud ainult retseptide õppimiseks või köögis toimetamise harjutamiseks. Vähem oluline ei olnud ka võimalus koos olla — kuulata teisi, jagada mõtteid ja kogeda, et sa ei ole üksi.
Ühises tegevuses tekib usaldus sageli üsna loomulikult. Kui käed on taignas ja mõtted supi või magustoidu juures, tulevad vestlused iseenesest — ka sellised, mis muidu võib-olla ei tekikski.
„Soovisime pakkuda eelkõige kogemust midagi ühiselt valmis teha — tegutseda koostöises ja ühise eesmärgi poole liikuvates olukordades,“ ütleb Triinu. Relika jaoks oli oluline just jagatud kogemus: koos tegutsemine, suhtlus, julgus, kuuluvustunne ja eduelamus.
Veebruarist maini toimus kokku neli grupikohtumist, kus osalesid 16–24-aastased noored. Lisaks viis Relika läbi ka kaks individuaalset kokkamise kohtumist.
Retseptist ühise lauani
Iga kohtumine algas ühise laua ääres. Vaadati retseptid üle, jagati ülesanded ja räägiti, kuidas vahepealne aeg on möödunud. Seejärel mindi kokkama. Umbes poolteist tundi hiljem kaeti laud ühiselt valminud toitudega, söödi koos, samal ajal vesteldes ja muljeid jagades ning kohtumise lõpus korrastati ühiselt köök.
Kevade jooksul valmisid muu hulgas:
soe kanasalat ja magustoit „Taani talutüdruk“
pasta bolognese kastmega ja lumepallisupp
singi-juustu quiche värske salatiga ning sõrnikud
Iiri soodaleib maitsevõiga ja puuviljasalat
Menüü koostati noorte soovide ja eelistuste põhjal, valides toidud, mis oleksid huvitavad, aga samas ajaliselt kohtumistega sobivad.
Pildil osalejate valmistatud Iiri soodaleib maitsevõi ja puuviljasalatiga.
Väikesed sammud, suured võidud
Kokkamisgrupi jooksul sündis palju väikeseid, aga tähenduslikke hetki. Mitmed osalejad proovisid esimest korda elus lumepallisuppi. Üks noor, kes esimesel korral loobus tundmatust magustoidust, maitses hiljem toetavas õhkkonnas granaatõuna — ja leidis, et see maitseb talle nii palju, et soovis seemned koju kaasa võtta.
Üks osaleja proovis hiljem kodus ise sama rooga valmistada ja jagas rõõmuga, et sai sellega hakkama. Teine noor, kellel on huvi köögis töötamise vastu, sai kinnitust oma soovile ning juurde usku oma oskustesse.
Terapeute rõõmustas ka see, et kaks noort, kes varem ei olnud omavahel tuttavad, leidsid kontakti ja jätkasid suhtlemist ka väljaspool kokkamisgruppi.
Miks just kokkamine?
Kokkamine on tegevus, mis toob endaga kaasa palju erinevaid kogemusi korraga. Noored said harjutada planeerimist, retsepti järgimist, tööde samm-sammulist tegemist ja erinevate köögivõtete kasutamist. Lõhnad, maitsed ja tekstuurid pakkusid tugevaid meeleelamusi — köök on koht, kus kõik meeled on päriselt kaasatud.
Sama oluline oli aga ka suhtlus ja koostöö: oma arvamuse väljendamine, vastutuse võtmine, teiste kuulamine ning vajadusel enda eest seismine ja piiride seadmine. Lisaks toetab kokkamine tähelepanu, mälu, planeerimist ja probleemilahendust — oskusi, mis tulevad kasuks paljudes eluvaldkondades.
Triinu sõnul on kokkamise suur väärtus selle praktilisuses. „See on päris olukord, kus ei ole võimalik pikalt kõhklema jääda. Tuleb tegutseda, teha koostööd, vajadusel teisi toetada ja lõpuks ühiselt tehtut nautida.“
Relika lisab, et toiduvalmistamise oskus toetab iseseisvumist ja võib mõne noore puhul kasvada ka sügavamaks huviks või isegi tuleviku erialaks. Samal ajal annab see kogemuse: ma saan hakkama.
Pilt SUME köögis tegutsemisest. Kokkamine on rohkem kui lihtsalt söögi tegemine, see on võimalus koos tegutseda, suhelda ja üksteiselt õppida.
Pilt on AI abil töödeldud, et kaitsta osalejate privaatsust ja identiteeti.
Koos olemise tähtsus
Mõlemad terapeudid rõhutavad, et sageli on kõige olulisem just koos olemise kogemus ise. Paljude noorte jaoks on juba samm see, et tullakse uude keskkonda ja kohtutakse uute inimestega. „Olla koos, rääkida, naerda ja jagada mõtteid. Juba see, et tullakse võõrasse keskkonda ja võõraste inimeste juurde, on suur samm,“ ütleb Relika.
Ilmselt räägib kokkamisgrupi mõjust kõige paremini see, et kõik kevadel osalenud noored avaldasid soovi jätkata ka sügisel.
18.06.2026
Relika Tiik-Koppa
Tegevusterapeut
Juhtumikorraldaja
Triinu Ootsing
Tegevusterapeut
Visuaalkunstiterapeut
Tegevusteraapia lähtub põhimõttest, et inimesed õpivad, arenevad ja taastuvad kõige paremini läbi tegevuse. Sageli algavad suured muutused just tasapisi väikestest igapäevastest tegemistest.
Loe lähemalt tegevusteraapiast →
