Vaimse tervise kriis ei puuduta ainult inimest ennast, vaid sageli ka tema lähedasi, sõpru, kolleege ja pereliikmeid. Kui märkad, et keegi vajab tuge, või tunned ise, et on raske, võib olla keeruline teada, kust alustada ja mida teha. Siit leiad lihtsad ja praktilised juhised, kuidas märgata kriisimärke, olla toeks ning teha esimene samm abi suunas – olgu see sinu enda, lapse või lähedase heaolu nimel.

Iga samm loeb – ka kuulamine, märkamine või toetava sõna ütlemine võib olla kellelegi pöördepunkt. Sa ei pea olema ekspert, et aidata. Oluline on hoolida ja tegutseda.

Kui keegi su lähedane või sõber / tuttav vajab kriisiabi

Kuidas aru saada, kas keegi võib vajada kriisiabi?

Märgid, et keegi võib vajada abi:

• Ta tundub tavapärasest rohkem ärritunud, väsinud või ärev.

• Ta on endasse tõmbunud, ei taha rääkida ega suhelda.

• Ta väljendab lootusetust või ütleb, et „mitte miski ei muutu paremaks.“

• Ta räägib enese kahjustamisest või suitsiidimõtetest.

• Tal on olnud trauma (lähedase kaotus, vägivald, õnnetus) ja tundub, et ta ei suuda sellega toime tulla.

Kuidas saad teda aidata?

• Kuula ja ole olemas – Sageli vajab inimene lihtsalt kedagi, kes teda päriselt kuulaks. Ära püüa kohe lahendusi pakkuda ega enda varasemaid kogemusi jagada, vaid lihtsalt ole talle olemas ja kuula.

• Aita leida abi – On keerukamaid hetki, kus lisaks kuulamisele on vaja pakkuda professionaalsemat tuge. Paku välja, et helistate koos kriisi- või nõuandeliinile või otsite sobiva spetsialisti.

• Ära jää üksi – Kui Sul on mure kellegi pärast, räägi temast usaldusväärsele inimesele või spetsialistile.

Kui mu laps vajab vaimse tervise kriisiabi

Lapsed ja noored kogevad samuti vaimse tervise raskusi. Kui märkad, et su laps on muutunud kurvaks, ärevaks või ta käitumine on ootamatult muutunud, tasub temaga rääkida ja vajadusel otsida abi.

Märgid, et laps võib vajada abi:

• Ta on tavapärasest rohkem ärritunud, närviline või murelik.

• Ta räägib sageli, et ta on „mõttetu“ või „keegi ei hooli.“

• Ta ei taha enam teha asju, mis varem rõõmu pakkusid ja mida nautis.

• Tal on uneprobleemid või muutused söögiisus.

• Ta isoleerib end sõpradest ja perest.

Mida teha?

• Kuula teda ilma hinnanguteta. Anna talle ruumi rääkida oma tunnetest.

• Otsi abi! Helista Lasteabi numbrile 116 111 või otsi spetsialisti.

• Toeta ja kinnita, et ta ei ole üksi. Lapsed vajavad kindlustunnet, et nad on hoitud ja et abi on olemas.

Kui ma ise vajan vaimse tervise kriisiabi

Kui tunned, et sul on liiga raske, pea meeles – sa ei pea selle koormaga üksi jääma. Abi küsimine ei ole nõrkuse märk, vaid vastupidi, see on märk sellest, et sa hoolid endast.

Märgid, et võiksid otsida abi:

• Sul on pidev ärevus, kurbus või lootusetuse tunne.

• Sul on mõtted, et sa ei taha enam edasi elada.

• Sul on olnud trauma ja sa ei suuda sellega üksi toime tulla.

• Sul on une- ja söömisprobleemid, mis segavad igapäevaelu.

• Sul on tunne, et sa ei suuda enam oma töö või suhetega toime tulla.

Mida teha?

Räägi kellelegi – Olgu see sõber, pereliige või spetsialist. Rääkimine on esimene samm.

Helista kriisi- või nõuandeliinile – Kui sul on kohe vaja kedagi, kes kuulab, siis saad anonüümselt rääkida.

Pöördu spetsialisti poole – Võta ühendust psühholoogi või terapeudiga, kes kuulab sind ning on sulle abiks lahenduste leidmisel.

Hoolitse oma keha ja vaimu eest – Maga, söö, liigu ja tee väikeseid samme enda toetamiseks.

Sa oled oluline. Su tunded, mõtted ja kogemused on tähtsad. Abi on olemas. ♥︎

Kui vajad abi või sa ei tea, kuhu pöörduda, võta meiega ühendust.