Jõulud, inimesed ja me ise - jõuluajast, piiridest, üksindusest ja iseenda hoidmisest

Jõuluaeg toob inimesed üksteisele lähemale. On rohkem ühiseid sündmuseid ning siis saavad kokku ka erinevad elud, valikud ja arusaamad sellest, kuidas peaks olema. Kõik koondub justkui ühte kokku: kes on kus oma eluga, kellega koos ja mida oleks juba pidanud elus jõudma teha.

„Mis su tulevikuplaanid on?“

„Millal siis lapsed tulevad kah?“

„Sa oled juba nii vana, kas poleks aeg endale partner leida ja pere planeerima hakata?“


Enamasti ei küsita neid küsimusi pahatahtlikult. Need tulevad hoolimisest, soovist mõista ja üksteisega sidet hoida. Ometi võivad need puudutada kohti, kus pole veel endal selgust, kindlust või vastuseid. Nii võib tekkida tunne, et pead enda valikuid põhjendama ja et sinu tee on justkui pooleli, kuni jõuad kuhugi, mida peetakse päris eluks.

Sellised küsimused eeldavad sageli, et elus liiguvad kõik justkui ühes tempos ja samas suunas. Tegelikkuses see nii ei ole, sest meie kogemused ja võimalused on väga erinevad. Seda on lihtne öelda, ent jõululauas, kõigi pilkude ja ootuste keskel, võivad need küsimused ikkagi ebamugavust valmistada.

Kuidas vastata nii, et ei pea jagama midagi, mida jagada ei soovi, ega tugevalt vastandu teisega ning ütle midagi, mida hiljem kahetseda võid?

Siin on mõned näited võimalikest vastustest:

„See on praegu teema, mida hoian pigem enda jaoks, aga aitäh, et küsid.“

„Midagi on mõttes küll, aga räägin sellest siis, kui aeg on küps.“

„Ma liigun omas tempos ja see sobib mulle praegu.“

„Mul ei ole praegu midagi väga kindlat paigas.“

„Kui mul endal saab selgemaks, siis jagan hea meelega.“

„See on pikk lugu – täna tahaksin pigem lihtsalt koos olla.“

Piiride seadmine ei tee sinust külma ega hoolimatut inimest,
vaid see on eluks vajalik oskus, mis aitab sul iseennast hoida.


Lisaks küsimustele eluvalikute kohta võib jõuluaeg kaasa tuua ka teisi ootuseid ja pingeid - kingituste tegemine. Kuigi võib tunduda, et kingituste tegemisel on ju eesmärgiks pakkuda rõõmu, võib kaasneda ka pinge, kui on tunne, et hoolimine peab väljenduma kingituses, mis on midagi suurt ja kallist. Tegelikult on kingituse tegemisel tähtis see, et kingituse saaja kogeb, et tema peale on mõeldud. Kui otsid tähenduslikke kingiideid, mida saaksid ise teha, oleme Papaveri Facebooki ja Instagrami lehel jaganud lihtsaid ja tasuta (pliiatsi ja paberi kulu võib lisanduda) ideid jõulukingitusteks. Need lähtuvad märkamisest ja kohalolust, mitte eurodest.

Kui jõulud toovad esile igatsuse

On ka neid jõule, kus ei ole pere ühise laua taga ega koosolemist lähedaste inimestega. Või kus suhted, mis kunagi olid toetavad, on ajaga muutunud, olete üksteisest kaugenenud või on muutunud valusaks. Jõulud võivad siis eriti teravalt esile tuua igatsuse – mitte ainult konkreetsete inimeste, vaid läheduse, kuuluvuse ja koosolemise järele.

Ent igatsus ei ole nõrkus. Igatsus räägib hoopis sellest, et suhted on sinu jaoks olulised ning et side teistega ja lähedus lähevad sulle korda. Me oleme sotsiaalsed olendid ning erinevatel eluperioodidel kuulub paratamatult üksinduse valu inimeseks olemise juurde.

Paljud inimesed tunnevad peale perega koos veedetud aega ootamatut võõrandumist või ka üksildustunnet. Seda ka siis, kui lähedased on kallid, suhted head ning polekski justkui põhjust end nii tunda. See tunne ei ole märk sellest, et keegi oleks midagi valesti teinud või et suhted oleksid kuidagi halvad. Pigem viitab see meie seesmisele kogemusele ja olukorrale, et me ei olnud võib-olla lõpuni päris meie ise.

Pere keskel aktiveeruvad sageli varasemad rollid ja harjumuspärased koosolemise viisid – need, mis kujunesid enamasti lapsepõlves vajadusest kuuluda, olla hoitud ja säilitada side kõige olulisemate inimestega. Siis õppisime, kuidas koos olla ja eksisteerida - kuidas sotsiaalses olukorras kiirelt kohaneda, hoida rahu, olla tugev või ka mitte liiga tugev või ka kuidas võtta või mitte võtta palju ruumi. Need käitumismehhanismid ei ole eksimused või nõrkused, vaid nutikad lahendused oma aja ja keskkonna jaoks - viisid, kuidas koos olla ja eksisteerida.

Täiskasvanuna toimime paljudes olukordades märksa vabamalt ja teadlikumalt, kuid pere keskel – seal, kus need mustrid alguse said – võivad need märkamatult uuesti aktiveeruda. Mitte seetõttu, et me oleksime enda arengus sammu tagasi astunud, vaid seetõttu, et närvisüsteem tunneb tuttava ära kiiremini kui teadlik mõistus. Oluline on märgata, et see ei tähenda, et oled kuidagi valesti. See on signaal peatuda, võtta endale ruumi ja lubada olla täpselt nii, nagu parasjagu jaksad. Mõnikord piisab väikestest asjadest – vaiksem hetk, et märgata endas tekkinud pinget ja segadust ning öelda endale, et on täiesti okei seda tunda, või ka jalutuskäik, teadlik hingetõmme või aus „ei“ –, et pühade keskel ka iseendaga kontakti jääda.

Pere ei tähenda kõigi jaoks sama. Mõne jaoks on pere see, kuhu sünnitakse. Teiste jaoks moodustavad pere need inimesed, kelle oleme elu jooksul ise leidnud ja valinud. Mõne jaoks on pere kogukond, sõbrad, töökaaslased või ka loomad. On ka perioode, kus neid inimesi ei ole parasjagu lähedal või kus suhted on haprad, katkenud või liiga valusad, et neis olla. Jõuluaeg toob sellised hetked sageli eriti selgelt esile.

Just siis võib iseenda poole pöördumine olla hoidev samm. Iseenda teadlik valimine ei tähenda loobumist suhetest ega enda sulgemist maailma eest. See tähendab otsust hoida end siis, kui teisi ei ole sel hetkel kõrval või ka võimalik enda lähedale kutsuda. Iseenda hoidmine ei ole ajutine lahendus, vaid oluline oskus, mis toetab ka siis, kui su ellu tulevad jälle teised inimesed. 


Aeg endale

Kui oled pühade ajal rohkem iseendaga või tunned vajadust võtta hetk ja ruum enda jaoks, aitab seda toetada teadlik ja konkreetne tegutsemine.

Liikumine ja värske õhk. Väike jalutuskäik pargis, metsarajal või mere ääres aitab kehal liikuda ja mõtetel veidi selgineda. Jõulude ajal võib ka minna vaatama kodulähedast või kaugemat jõulupuud. Metsast korjata oksi, käbisid või sammalt ning meisterdada jõulupärg või niisama metsaande koju kaunistuseks kaasa võtta. Eesti eri paigus olevaid looduskauneid kohti ja matkaradu leiab näiteks RMK lehelt →

Käeline tegevus ja meisterdamine. Käelised tegevused aitavad end mõnusalt tegevuses hoida ja võivad olla ka teraapilised. Meisterda näiteks paberist lumehelbeid, jõulukaarte, tee jõulupärg või mõni kuuseehe. Ideid leiab hõlpsasti YouTube’ist, Googlest või ka ChatGPT-st.

Kodu ja enda eest hoolitsemine. Mõne jaoks on toetav teha kodus midagi, näiteks sorteerida kapp või sahtel, puhastada pinnad, pesta nõud/pesu, vahetada voodipesu. Teisele sobib paremini hoolitsuste õhtu: soe dušš või vann, juuste või habeme korrastamine, näohooldus, puhtad riided. Need on selged viisid anda kehale ja meelele märku, et hoolitsed enda ja enda ümber oleva eest.

Vabatahtlikuks olemine. Kui tunned, et tahaksid olla kellegi jaoks olemas, võib uurida vabatahtliku tegevuse võimalusi. Loomade varjupaigad, supiköögid ja kogukondlikud algatused otsivad sageli abi ka pühade ajal. Vabatahtlikku tööd võid leida näiteks www.vabatahtlikud.ee lehelt või erinevate ühenduste kodulehtedelt ja sotsiaalmeediast.

Meelelahutus ja mõnus ajaviide. Kui ilm on kehv või on jaksu välja minemiseks vähem, võib ka kodus mõnuleda ja näiteks filmiõhtut nautida. Jõulude ajal on telekavas palju erinevaid filme ja saateid. Samuti leiab YouTube’ist erinevaid viktoriine ja eri formaatides mänge – otsingusõnad nagu „quiz“ (viktoriin), „trivia“ (faktiviktoriin) või „riddles challenge“ (nuputamisülesanded) võivad viia toredate leidudeni. Ka Facebooki ürituste alt või kohaliku omavalitsuse lehelt võib leida tasuta kontserte, organiseeritud jalutuskäike või muid väikseid sündmusi, kui tekib soov korraks inimeste sekka minna.

Kui raske tunne ei lähe mööda

Elus on kergemaid ja raskemaid perioode, mõni keerulisem kestab kauem, kui tahaksime. Kui oled olnud pikalt vaimse või füüsilise pinge all või liikunud ühest keerulisest hetkest teise, võib olla raske uskuda, et midagi võiks muutuda. Vahel ei olegi võimalik kohe näha, kuhu see kõik viib või millal kergemaks läheb. 

Kui märkad endas või teises inimeses mõtteid, et elu ei ole enam talutav või et parem oleks mitte olla, on oluline teada, et abi küsides sa ei liialda ega koorma teisi.  Sellised mõtted tähendavad, et valu on muutunud liiga suureks, et sellega üksi olla ning tuleb küsida abi.

Ka see, et sa neid ridu loed ja otsid sõnu oma kogemusele, näitab, et mingi osa sinus tahab edasi elada ja hoitud saada.

Kui tunned, et vajad tuge kohe, on olemas tasuta ja anonüümsed kriisi- ja nõuandetelefonid ning vestlusaknad, kuhu saab pöörduda ka pühade ajal.

Kriisi- ja nõuandetelefonide info leiad siit →

Sa ei pea kõigega üksi hakkama saama. Abi on olemas.

23.12.2025

Kärt Kool

DKT koordinaator

arendusspetsialist

 
Next
Next

Mida teha, kui kõik tundub mõttetu